ÜLDSÄTTED

1. Narva Kunstikoli õppekava on dokument, mille alusel toimub noorte huviala õpe.

2. Narva Kunstikooli lisa aasta õppekava valmistab ette noorti kujutava kunsti professionaalse õppimise jätkamiseks.

3. Narva Kunstikooli lisa aasta õppekava koosneb üldosast ning ainekavadest, mis määrab õppimise eesmärke ja

I ÜLDOSA

Õppe- ja kasvatustöö üldeesmärgid

1. Kooli ülesandeks ja eesmärgiks on noorte loomevõimete avastamine ja kavakindel arendamine, professionaalse kunstihariduse õppeks tarviliku ettevalmistuse andmine ja kohaliku kultuurielu edendamine Eesti kultuuritraditsioonide alusel, olla kättesaadavaks lüliks haridussüsteemis kõigile kunstiandeid omavaile õpilastele.

2. Õppe- ja kasvatustöö koolis peab aitama kujuneda isiksusel, kes:
   • mõtleb loovalt;
   • oskab oma tegevust eesmärgistada, kavandada ja hinnata;
   • suudab valida, otsustada ja vastutust kanda;
   • oskab teha tööd, on valmis koostööks;
   • mõistab teadmiste ja pidevõppe tähtsust, oskab õppida;
   • aktiivse kunstilise tegevuse kaudu arendab kunstitaju,

II  ÕPPEKAVA PÕHIMÕTTED

 

1. Õppekava ainekavad ei dikteeri vahendite, materjalide ega tehnika valikut, vaid annavad oskuste arendamiseks suunad, tasemenõuded ja soovitused muus

2. Võrdne võimalus kunstialase eelhariduse omandamiseks ja professionaalseks õppeks ettevalmistamiseks tagab andekatele õpilastele võrdsed võimalused ühest õppeaastast teise, ühest koolist teise üleminekuks.

3. Õppekorralduses ja õppesisu valikul arvestatakse vanuselisi, individuaalseid ja rahvuslikke iseärasusi. Õppekava aitab kaasa rahvusvähemuste integreerumisele Eesti kultuuriellu, nende omakultuuri säilimisele ja

4. Lähtudes demokraatia põhimõtetest kujundavad koolielu reegleid õpilased, õpetajad ja lapsevanemad üheskoos. Õppetöö kavandamisel peetakse silmas igaühe võimekust, kus kooli ülesanne on suunata õpilast oma tegevust jälgima ja õppimist kavandama, analüüsima ning kujundama isikupärast väljendusstiili.

III  SEOSED ERI ÕPPEAINETE VAHEL

1. Kunstiainete õppes on õppeained omavahel tihedalt seotud ja õpilase areng sõltuvuses tehniliste ja vaimsete omaduste arendamise ajastamisest. Õpetajate ülesandeks on leida ja välja kujundada professionaalseks õppeks võimelised õpilased ja õppekava tervikliku täitmise korral suunata nad sobivale erialale.

IV  ÕPPEPROTSESS

1. Õppimise käigus analüüsib ja hindab õppija õpitavat pidevalt ning edukus sõltub õppija oskusest õppida. Õpetaja on õpitegevuste kavandaja ja looja ning õppimistahtmise

2. Hindamine on osa kooli õppeprotsessist. Õpilane peab teadma mida hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise

3. Hindamise põhieesmärgid on:
   • 3.1.  motiveerida õpilast sihikindlamalt õppima;
   • 3.2.  anda teavet õppimise käigust õpilasele, õpetajale, kooli juhtkonnale, lapsevanematele;
   • 3.3.  määratleda õpilaste individuaalsed õpitulemused.

4. Hindamine võib olla sõnaline (analüüs / hinnang) ja numbriline (hinne):

• 4.1.  protsessi hindamine:
  • 4.1.1.  jooksva õppimise hindamine;
  • 4.1.2.  hindeline arvestus;
  • 4.1.3. näitusetegevus
• 4.2.  eksami puhul võib hindamisprotsessi kaasata kooli väliseid erialaste teadmistega isikuid;
• 4.3.  koolis rakendatav hindamissüsteem peab sisaldama positiivseid ja negatiivseid hindeid;
• 4.4.  õpilase üleviimine õppeaastalt järgnevale toimub positiivsete hinnete alusel;

5. Õppetulemuste hindamisel lähtutakse:

• 5.1. tunneb visuaalse kunsti põhimõisteid ning oskab neid kasutada kõnes ja kirjas;
• 5.2.  oskab kasutada ainekavas olevaid töömaterjale, -vahendeid, -tehnikaid ning kujutamise ja kujundamise viise kunstiliseks eneseväljendamiseks;
• 5.3.  tunneb vormi-, värvi-, kompositsiooni-, perspektiivi- ja kirjaõpetuse lihtsamaid reegleid;
• 5.4.  omab algteadmisi joonestusgraafikast ja lihtsamate jooniste lugemisest;
• 5.5.  oskab üldjoontes eristada visuaalse kunsti arenguetappe;
• 5.6.  väärtustab rahvakunsti;
• 5.7.  eristab kõrgkultuuri massikultuuri nähtustest.

V  ÕPPEKORRALDUS

1. Õppeprotsessis lisa-aastad, 1 õppeaasta.

• 2. Õppeaasta kestab 35 õppenädalat, ja toimub 1 nädal on õppepraktikat.
• 3. Narva Kunstikooli toimub vastuvõtt sisseastumiskatsete
• 4. Sisseastumiskatsete läbiviimiseks    kinnitab    Kunstikooli    direktor    oma käskkirjaga sisseastumiskatsete
• 5. Lisa-aastad on õpilastele, kes:
  • 5.1.  on edukalt läbinud põhikooli;
  • 5.2.  omavad eeldusi kunstiliseks tegevuseks ning on orienteeritud professionaalse kunstihariduse omandamisele;
  • 5.3.  vajavad vanuse tõttu järjepidevat õpet kuni üleminekuni kutseharidusele.

  VI  AINEKAVAD

  1. Ainekavade koostamisel on aluseks kohaliku omavalitsuse huvialakooli / muusika- ja kunstikoolide üleriigiline õppekava, mille alusel on koostatud kunstikooli võimalusi ja eripära arvestavad ainekavad koos tunnijaotusplaani ja soovituslike õppeülesannetega.

  lisa-aasta: maalimine, joonistamine, kompositsioon.

  JOONISTAMINE

  • 1.1.  ÕPETUSE EESMÄRGID

  Ainekava algab joonistamise tähtsuse selgitamise ja selles peituvate võimaluste avamisega. Jätkatakse põhiliste joonistusvahendite, -materjalide ja –võtete tutvustamisega. Igal uuel etapil lisanduvad uued probleemid põhimõttel: kergemalt raskemale, lihtsamalt keerulisemale. Juba omandatud teadmisi ja oskusi kasutatakse keerukamate ülesannete lahendamisel.

  • 1.2.  LISA-AASTAD
    Õppesisu:

  Eri keerukusega esemete ja seadeldiste perspektiivne kujutamine. Keeruline natüürmort, natüürmort interjööriga. Toonvisandite spetsiifika, joonvisandite spetsiifika. Valgus ja vari. Ruumi ja vormi edasiandmine valguse ja varju abil. Interjööri perspektiivne kujutamine. Trepikoja perspektiiv. Portree ja figuur. Ekspressiivsus. Proportsiooniõpetus. Joonistamisprotsessi etapid. Figuur ja ruum. Figuuri staatika ja dünaamika.

  KOMPOSITSIOON

  • 1.1.  ÕPETUSE EESMÄRGID

  Kompositsioon on üks põhilistest distsipliinidest kunstikoolis, mis formeerib õpilase loomingulist maailmanägemust, arendab kujutavat mõtlemist ja individuaalset võimekust. See õppeaine omab tihedat sidet joonistamise, maalikunsti ja skulptuuriga, samuti töödega. Et arendada loomingulist fantaasiat, ei tule peamist rõhku asetada mitte niivõrd tegelikkuse täpsele jäljendamisele kui süžee kujutamise karakteersusele, ekspressiivsusele ja dekoratiivsusele.
  Kujutamisõpetuses õpitakse pliiatsi-, hariliku sule, pintsli-, akvarelli-, guašši-, pastelli- ja teisi tehnikaid.
  Kujutamisõpetusega seostub ka värvusõpetus, et selgitada vastastikuseid mõjusid, kontrastide ja koloriidi tekkimise probleeme, värvuste psüühilisi mõjusid. Üldkompositsiooni alla kuulub ka dekoratiivne kompositsioon.

  • 1.2.  LISA-AASTAD
    Õppesisu

  Värv ja värviharmooniad. Siluett, keskkond, harmoonilisus. Ruumi kujutavas loomingus. Ruumi kujutamine õhuperspektiivi abil. Fantaseerimine ja reaalsus. Inimene ja liikumine. Ekstreemisituatsioonid. Looduslike ja tehisvormide suhe ja vahekord. Transformatsija. Vorm ja keskkond. Abstraheerimine. Erinevad tehnikad (batik, gobelään, vitraaž, keraamika, linoollõige, disaini alus, kirjakunst, segatehnika, tarbekunst).

  MAAL

  • 1.1.  ÕPETUSE EESMÄRGID

  Maaliõpetuse eesmärgiks on õpetada noortele oskust kujutada tegelikkust ja väljendada oma meeleolu värvide abil. Ainekavasse on püütud haarata võimalikult palju maaliõpetuse probleeme ja käsitada neid 16-18-aastaste noorte tasemel.

  • 1.2.  LISA-AASTAD
    Õppesisu

  Natüürmort lilledega. Natüürmort aknalaua peal. Keeruline natüürmort. Interjööri maal. Maali portreevisandid. Autoportree. Natüürmort interjööriga. Portree interjööriga. Maali figuurivisandid. Maalimine toimub põhiliselt guaššvärvidega, akrüülvärvidega, segatehnikatega, võib tutvuda ka õlivärvidega.

Dokument (pdf)