ÜLDSÄTTED

1. Narva Kunstikoli põhikooli õppekava on dokument, mille alusel toimub noorte huviala õpe.

2. Narva Kunstikooli põhikooli õppekava alusel omandavad noored kunstilise põhihariduse ja neil on võimalus hiljem jätkta professionaalset

3. Narva Kunstikooli põhikooli õppekava koosneb üldosast ning ainekavadest, mis määrab õppimise eesmärke ja

I ÜLDOSA

 

Õppe- ja kasvatustöö üldeesmärgid

1. Kooli ülesandeks ja eesmärgiks on noorte loomevõimete avastamine ja kavakindel arendamine, professionaalse kunstihariduse õppeks tarviliku ettevalmistuse andmine ja kohaliku kultuurielu edendamine Eesti kultuuritraditsioonide alusel, olla kättesaadavaks lüliks haridussüsteemis kõigile kunstiandeid omavaile õpilastele.

2. Õppe- ja kasvatustöö koolis peab aitama kujuneda isiksusel, kes:
   1. mõtleb loovalt;
   2. oskab oma tegevust eesmärgistada, kavandada ja hinnata;
   3. suudab valida, otsustada ja vastutust kanda;
   4. oskab teha tööd, on valmis koostööks;
   5. mõistab teadmiste ja pidevõppe tähtsust, oskab õppida;
   6. aktiivse kunstilise tegevuse kaudu arendab kunstitaju,

II  ÕPPEKAVA PÕHIMÕTTED

1. Õppekava ainekavad ei dikteeri vahendite, materjalide ega tehnika valikut, vaid annavad oskuste arendamiseks suunad, tasemenõuded ja soovitused muus

2. Võrdne võimalus kunstialase eelhariduse omandamiseks ja professionaalseks õppeks ettevalmistamiseks tagab andekatele õpilastele võrdsed võimalused ühest õppeaastast teise, ühest koolist teise üleminekuks.

3. Õppekorralduses ja õppesisu valikul arvestatakse vanuselisi, individuaalseid ja rahvuslikke iseärasusi. Õppekava aitab kaasa rahvusvähemuste integreerumisele Eesti kultuuriellu, nende omakultuuri säilimisele ja

4. Lähtudes demokraatia põhimõtetest kujundavad koolielu reegleid õpilased, õpetajad ja lapsevanemad üheskoos. Õppetöö kavandamisel peetakse silmas igaühe võimekust, kus kooli ülesanne on suunata õpilast oma tegevust jälgima ja õppimist kavandama, analüüsima ning kujundama isikupärast väljendusstiili.

III  SEOSED ERI ÕPPEAINETE VAHEL

 

1. Kunstiainete õppes on õppeained omavahel tihedalt seotud ja õpilase areng sõltuvuses tehniliste ja vaimsete omaduste arendamise ajastamisest. Õpetajate ülesandeks on leida ja välja kujundada professionaalseks õppeks võimelised õpilased ja õppekava tervikliku täitmise korral suunata nad sobivale erialale.

IV  ÕPPEPROTSESS

1. Õppimise käigus analüüsib ja hindab õppija õpitavat pidevalt ning edukus sõltub õppija oskusest õppida. Õpetaja on õpitegevuste kavandaja ja looja ning õppimistahtmise

2. Hindamine on osa kooli õppeprotsessist. Õpilane peab teadma mida hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise

3. Hindamise põhieesmärgid on:
   • 3.1.  motiveerida õpilast sihikindlamalt õppima;
   • 3.2.  anda teavet õppimise käigust õpilasele, õpetajale, kooli juhtkonnale, lapsevanematele;
   • 3.3.  määratleda õpilaste individuaalsed õpitulemused.

4. Hindamine võib olla sõnaline (analüüs / hinnang) ja numbriline (hinne):
   • 4.1.  protsessi hindamine:
     • 4.1.1.  jooksva õppimise hindamine;
     • 4.1.2.  vahetulemuste arvestamine ehk vahearvestus;
     • 4.1.3.  hindeline arvestus;
     • 4.1.4.  näitusetegevus
     • 4.1.5.  kursusetööde ja lõputööde hindamine läheb arvesse kui eksam;
   • 4.2.  eksami puhul võib hindamisprotsessi kaasata kooli väliseid erialaste teadmistega isikuid;
   • 4.3.  õpitulemuste arvestuslik ja kokkuvõttev hindamine on aluseks tunnistuste väljaandmisel õppekava nõuete täitmise ja kooli lõpetamise kohta;
   • 4.4.  koolis rakendatav hindamissüsteem peab sisaldama positiivseid ja negatiivseid hindeid;
   • 4.5.  õpilase üleviimine õppeaastalt järgnevale toimub positiivsete hinnete alusel;

5. Õppetulemuste hindamisel lähtutakse:
   • 5.1.  Põhikooli nooremas astmes:
     • 5.1.1.  omab ettekujutust visuaalse kunsti liikidest ning nende väljendusvahenditest;
     • 5.1.2.  tunneb ainekavas kasutatavaid visuaalse kunsti mõisteid ja oskab neid kõnes kasutada;
     • 5.1.3.  oskab kasutada ainekavas loetletud töömaterjale ja -vahendeid;
     • 5.1.4.  oskab valikuliselt kasutada tehnikaid ja kujutamisviise loominguliseks eneseväljenduseks;
     • 5.1.5.  tunneb abstraktsele vormi- ja värviõpetusele omaseid väljendusvõimalusi ning lihtsamaid kompositsioonivõtteid, oskab neid kasutada kujundamisülesannete lahendamisel ruumis ja tasapinnal;
     • 5.1.6.  tunneb keraamilise voolimise ja kujundamise võtteid;
     • 5.1.7.  tunneb kõrgtrüki
   • 5.2.  Põhikooli vanemas astmes:
     • 5.2.1.  tunneb põhikooli ainekavas olevaid visuaalse kunsti põhimõisteid ning oskab neid kasutada kõnes ja kirjas;
     • 5.2.2.  oskab kasutada kõiki põhikooli ainekavas olevaid töömaterjale, -vahendeid, -tehnikaid ning kujutamise ja kujundamise viise kunstiliseks eneseväljendamiseks;
     • 5.2.3.  tunneb vormi-, värvi-, kompositsiooni-, perspektiivi- ja kirjaõpetuse lihtsamaid reegleid;
     • 5.2.4.  omab algteadmisi joonestusgraafikast ja lihtsamate jooniste lugemisest;
     • 5.2.5.  oskab üldjoontes eristada visuaalse kunsti arenguetappe;
     • 5.2.6.  väärtustab rahvakunsti;
     • 5.2.7.  eristab kõrgkultuuri massikultuuri nähtustest.

V  KOOLIASTMETE ÕPPEKORRALDUS

1. Õppeprotsessi kirjeldatakse astmeti,
   • 1.1.  põhikooli noorem aste, 1-2 klass;
   • 1.2.  põhikooli vanem aste, 3-5 klass;

2. Õppeaasta kestab 35 õppenädalat, kus nooremas ja vanemas astmes toimub 1 nädal on õppepraktikat.

3. Narva Kunstikooli toimub vastuvõtt sisseastumiskatsete

4. Sisseastumiskatsete läbiviimiseks kinnitab Kunstikooli direktor oma käskkirjaga sisseastumiskatsete

5. Põhikoolis toimub:
   • 5.1.  loomevõimete kavakindel arendamine;
   • 5.2.  loominguprotsessi seaduspärasuste ja etappide tundmaõppimine;
   • 5.3.  kunstiteoste retseptsiooni- ja interpretatsioonivõimalustega tutvumine;
   • 5.4.  aktiivse ja püsiva suhte loomine visuaalse kunstikultuuriga;
   • 5.5.  tehniliste oskuste arendamine;
   • 5.6.  professionaalse kunstihariduse omandamiseks

6. Põhikooli vanema astme lõpetamisel antakse õpilasele Narva Kunstikooli lõputunnistus.

VI AINEKAVAD

1. Ainekavade koostamisel on aluseks kohaliku omavalitsuse huvialakooli / muusika- ja kunstikoolide üleriigiline õppekava, mille alusel on koostatud kunstikooli võimalusi ja eripära arvestavad ainekavad koos tunnijaotusplaani ja soovituslike õppeülesannetega.

Eelkool

eelkooli 1 õppeaasta: kompositsioon
eelkooli 2 õppeaasta: kompositsioon, vormiõpetus

KOMPOSITSIOON

• 1.1.  ÕPETUSE EESMÄRGID

Kompositsioon on üks põhilistest distsipliinidest kunstikoolis, mis formeerib õpilase loomingulist maailmanägemust, arendab kujutavat mõtlemist ja individuaalset võimekust. See õppeaine omab tihedat sidet joonistamise, maalikunsti ja skulptuuriga, samuti töödega. Et arendada noortes loomingulist fantaasiat, ei tule peamist rõhku asetada mitte niivõrd tegelikkuse täpsele jäljendamisele kui süžee kujutamise karakteersusele, ekspressiivsusele ja dekoratiivsusele.

• 1.2.  EELKOOL
  1 ÕPPEAASTA
  • 1.2.1.  Õppesisu

Tutvumine kujutava kunstiliikidega. Maali . Tutvumine värvidega. Tutvumine maali tehnikatega. Graafika alused. Tutvumine graafikaliikidega ja materjalidega. Arhitektuuri alused. Skulptuuri alused. Hoonete ja seadmete kujutamine. Mahulised ja madalad figuurid. Kujutava kunsti alused. Ornament, aplikatsioon, punumine, mosaiik, vitraaži imitatsioon.
Õppeaasta lõpuks teostavad õpilased iseseisvalt loomingilise töö selgeks õpitud teemade järgi.

• 2 ÕPPEAASTA
  • 1.2.2.  Õppesisu

Mis on joonistus? Mis on maal? Mis on skulptuur? Mis on kompositsioon? Kompositsiooni alused. Žanrid. Joonistuse ja maali alused kompositsioonis. Süžeeline kompositsioon. Abstraktne kompositsioon. Dekoratiivne kompositsioon. Õppivad tehnikad: aplikatsioon, kollaaž, frottaaž, grottaaž, guašš, segatehnikad, joonistus pliiatsiga (joon, kriips, toon), rasvakriidid ja teised.
Õppeaasta lõpuks teostavad õpilased töö segatehnikas.

VORMIÕPETUS (SKULPTUUR)

• 1.1.  ÕPETUSE EESMÄRGID

Vormiõpetuse eesmärgiks on tutvumine kolmemõõtmeliste kunstiliste objektide ja nende loomise aduspärasustega. Õpitakse tundma ja valdama plastilis-mahulise modelleerimise ja konstrueerimise võtteid ja vahendeid. Arendatakse vaatlus-, kujutamis- ja eneseväljendamisoskust.

• 1.2.  EELKOOL
  2 ÕPPEAASTA
  • 1.2.1.  Õppesisu

Skulptuuriliigid. Mahuline skulptuur. Pinnaline skulptuur. Mass ja ruumala, suur ja väike. Figuurid. Loomad. Faktuur ja dekoratiivsus. Vorm ja ruumala. Reljeef – kõrge ja madal. Vormimoodustus. Sünteetilised vormid erinevatest materjalidest.
Документ (pdf)