Narva Kunstikooli laste kunstiringi õppekava

Üldsätted

Narva Kunstikooli kunstiringi õppekava on Narva Kunstikooli laste kunstiringi õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument.
Õppekava koosneb üldosast ja ainekavadest.

Õppekava üldosas esitatakse:

1. Narva Kunstikooli kunsti ringi õppe- ja kasvatustöö eesmärgid
2. õppekorraldus, õppeainete loend

Ainekavades esitatakse:
ainesisu, õppetulemused ja õppe-eesmärgid.

Narva Kunstikooli laste kunstiringi õppekava üldosa

1.     Narva Kunstikooli kunstiringi õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid.

Lastele kunstiliste oskuste, vilumuste ja teadmiste õpetamine nende soovidest, vabast tahtest ja ettevalmistuse tasemest ning laste võrdsest kohtlemisest lähtuvalt;

• Tekitada lapses huvi kunstiloomingu vastu ja hoida
• Anda lapsele esmaseid elementaarseid teadmisi iseseisva kunstiloomingu
• Täiustada, korrigeerida juba olemasolevaid
• Arendada kunstimeelt, fantaasia ja eneseväljendamise
• Selgitada välja sobivus õpilasel kunsti edasi õppimiseks.

2.     ÕPPEKORRALDUS, õppeainete loend.

• Õpilaste vanus 6-7 aastat
• Katseid, hindamisi ei ole, vastu võetakse avalduse
• Õpiaeg Kunstiringis: õpilane võib käia 1 -2- aastat (vastavalt vanusele)
• Õppetegevus vastavalt õppe- ja
• Iga õppeaasta alguses tuleb end uuesti registreerida Kunstiringi õpilasena.
• Õppetöö algab septembril, kestab 35 nädalat.
• Koolivaheajad on üldhariduskoolides kehtestatud
• Nädalas on 2-3 tundi, ühe tunni pikkus on 30-45 minutit, vaheaeg on 5
• Õppetundide arv, nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor.
• Õpilasi ei hinnata õppetöö lõpus antakse

Laste kunstiringi õppeained on:
Kompositsioon

KUNSTIRINGI KOMPOSITSIOONI AINEKAVA

Narva Kunstikooli laste kunstiringi kompositsiooni ainekavas kirjeldatakse õpetuse eesmärke ja õppesisu.

ÕPPE-EESMÄRGID

• laste loomevõimete avastamine ja arendamine;
• õpetuse kaudu ergutatakse lapse kujutlusvõimet ja loovust, kujundatakse maitseotsustusi;
• käelise tegevuse arendamine;
• õpitavat ja kasvatatakse kunstihuvi;
• kujundada vaatlusoskust;
• rikastada fantaasiat, kujundada ilumeelt;
• ergutada loovat mõtlemist ja eneseväljendust, toetada algatusvõimet;
• arendada silma ja käe koostööd;
• tutvustada rahvakunsti;
• pakkuda kunstielamusi;
• anda vajalikud eelteadmised ettevalmistuskursusel õpingute jätkamiseks.

ÕPPETULEMUSED

1. Oskab kasutada ohutult lihtsamaid töömaterjale, -vahendeid ja kunstitehnikaid loominguliseks eneseväljenduseks;
2. oskab valmistada mahulisi figuure ning mänguasju voolimis- ja muudest materjalidest;
3. oskab kujutada liikuvaid figuure;
4. peab silmas lihtsamaid pildi kompositsioonireegleid;
5. oskab luua ja kasutada lihtsamaid faktuure;
6. oskab teha kollaaži ja voltida paberit;
7. oskab kunstiteoseid lihtsas vormis kirjeldada ja oma eelistusi põhjendada.

AINESISU

1. Tutvume kompositsiooni põhireeglitega. Kujutatakse elu ja asju meie ümber, teisi inimesi ja iseennast. Harjutatakse jälgima, analüüsima ja üldistama Tutvumine värvide, pintslid, pliiatsid, paber. Akvarell – vee kasutamine ja värvide segamine, erinevad katmise viisid erinevate töövahenditega. Guašš – guaššvärvide kasutamise erinevad viisid.
2. Jooned: sirge, laineline, sakiline jne. (harjutused). Kus ja kuidas neid saab
3. Kujundid: ruut, ring, kolmnurk. Otsida neid kujundeid ruumis, õues. Joonistada kompositsioone ühe kujundiga ja kõik
4. Lihtsate vormide joonistamine, voolimine,
5. Loomade ja lindude joonistamine, maalimine,
6. Looduse joonistamine, maalimine (linnud, loomad, puud jne).
7. Värviõpetus: põhivärvid, nende segamine, heledad ja tumedad toonid. (guašš).
8. Joonistamine ja maalimine: puuviljad, juurviljad, lilled (akvarell, guašš, värvilised pliiatsid).
9. Erinevad tehnikad: trükk, visandid. Monotüüpia ja diatüüpia. Kraapimise
10. Kollaaž: Rebimine, lõikamine.
11. Maastiku joonistamine ja
12. Käte ja näppudega
13. Reljeefse ornamendi

Dokument (pdf)